Strateegiline planeerimine on organisatsiooni teadlik kokkulepe selle kohta, kuhu liigutakse, millist muutust soovitakse luua ja kuidas hinnatakse, kas liigutakse õiges suunas. See ei ole üks dokument, vaid järjepidev protsess, mille käigus tehakse valikuid, seatakse prioriteete ja kohandatakse tegevust vastavalt muutuvatele oludele.
Iga organisatsioon planeerib. Küsimus on, kas see toimub juhuslikult või süsteemselt.
Strateegiline planeerimine aitab:
- hoida fookust ja vältida killustumist;
- eristada olulist ebaolulisest;
- siduda projektid organisatsiooni eesmärkidega;
- kasutada ressursse sihipäraselt;
- hinnata mõju ja teha teadlikke parandusi.
Strateegilise planeerimise protsess
Strateegiline planeerimine algab olukorra analüüsist. Hinnatakse liikmeskonna ja huvigruppide vajadusi ning organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda. Selle põhjal määratletakse suund: visioon ja kriitilised edutegurid, mis loovad aluse eesmärkide saavutamiseks.
Järgmisena sõnastatakse konkreetsed eesmärgid ja koostatakse tegevusplaan. Seejärel viiakse tegevused ellu. Tulemusi hinnatakse regulaarselt, sh arvestades huvigruppide rahulolu, ning tehakse vajalikud parandused.
Protsess on tsükliline: hindamise ja parendamise järel algab uus analüüsi ja planeerimise etapp.
Missioon on kogu protsessi alus, sest see vastab küsimusele, miks organisatsioon olemas on ja millist väärtust ta loob.
Metoodilisi juhendeid arendusprotsesside läbiviimiseks leiad “Organisatsiooni arendamise käsiraamatust”. Rahandusministeeriumi kodulehelt on leitav Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine.
Arengukava roll strateegilises planeerimises
Strateegilise planeerimise tulemusena võib valmida strateegia, arengukava, tegevuskava või mõõdikute ja hindamise süsteem, kuid oluline ei ole dokumendi nimetus, vaid see, et organisatsioonil oleks selge suund, kokkulepitud prioriteedid ning arusaam, kuidas edu ja mõju hinnatakse.
Arengukava koondab analüüsi, suuna määratlemise ning eesmärgid ja tegevusplaani ühtseks kokkuleppeks kindlaks perioodiks (nt 3-5 aastat). See ei ole strateegiline planeerimine ise, vaid dokument, mis fikseerib planeerimise tulemused. Elluviimine, hindamine ja parendamine toimuvad pärast arengukava kinnitamist ning annavad sisendi järgmisele planeerimistsüklile.
Kui soovid praktilist samm-sammulist juhist arengukava koostamiseks, vaata arengukava alalehte.
Seos avaliku raha ja laiemate eesmärkidega
Eestis on strateegiline planeerimine üles ehitatud tasandiliselt: pikaajalised riiklikud sihid (nt „Eesti 2035“) annavad suuna, valdkonna arengukavad täpsustavad eesmärgid ning programmid ja projektid viivad need ellu.
Kui MTÜ taotleb avalikku raha, peab tema tegevus olema põhjendatud laiemas kontekstis. Strateegiline planeerimine aitab näidata, kuidas organisatsiooni eesmärgid ja projektid panustavad suurematesse arengusuundadesse, olgu selleks kohaliku omavalitsuse arengukava, valdkonna strateegia või riiklikud sihid.
Isegi väike projekt on osa suuremast süsteemist.
