Sihtasutuse lõpetamist käsitleb sihtasutuste seaduse 6. peatükk. Lisaks sellele tuleb enne lõpetamisprotseduuride alustamist põhjalikult uurida sihtasutuse põhikirja, kuna seadus võimaldab põhikirjaga sätestada mitmeid erisusi nii lõpetamise otsuse, likvideerijate määramise ja pädevuse kui ka nõuete rahuldamise osas.

 

Esimene etapp – SA lõpetamise otsus ja likvideerimismenetluse alustamine

SA lõpetamine võib toimuda seaduses või põhikirjas toodud aluse saabumisel. Põhikiri määrab ära, kelle pädevuses (asutajad või nõukogu) on lõpetamise otsustamine ning sihtasutuse seadus (SAS) täpsustab, et nõukogu saab sellise otsuse vastu võtta ainult põhikirjas sätestatud aluste ilmnemisel ning otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed (SAS § 44).

Sihtasutuse lõpetamiseks on seega vajalik kokku kutsuda asutajate või nõukogu koosolek, kus tuleb otsustada:

  • SA lõpetamine
  • Likvideerija(te) määramine
  • Likvideerimise kava koostamine

Likvideerimise kava sisaldab lisaks lõpetamise tähtpäeva määramisele ka kõiki seadusest ja SA põhikirjast tulenevaid protseduure erinevate õigussuhete lõpetamiseks.

Lõpetamise menetluses tekivad sihtasutusel ka spetsiifilised kohustused raamatupidamise ja aruannete koostamise osas ning neid nõudeid käsitleb Rahandusministri määrus Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine. Likvideerimis- ja lõpparuannete koostamist käsitleb määruse lisa 13.

 

Lõpetamise registrisse kandmine

Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.  Registrile tuleb SA lõpetamise avaldus esitada elektroonselt läbi ettevõtjaportaali. Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, lisatakse ka see avaldusele (SAS § 47 lg 2). Sihtasutus loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse.

SA likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis. Esimese likvideerijate registrisse kandmise avalduse esitab juhatus ning hilisemad vajalikud avaldused seoses likvideerijate esindusõiguse muutmise või likvideerijate vahetumisega, teevad likvideerijad. Registrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.

Likvideerijate õigused ja kohustused (SAS § 51)

  • Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.
  • Likvideerijad lõpetavad SA tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
  • Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks.
  • Likvideerijad võivad teha ainult SA likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

 

Likvideerimise kavandamisel võib olla vajalik ka likvideerijate esindusõiguse täpsustamine vastavalt põhikirjas sätestatule.

Lõpetamise avalduse esitamise käigus tuleb üle vaadata ka registrisse esitatud SA sidevahendid, sh e-post. Registril võib tekkida vajadus teiega ühendust võtta.

SA lõpetamiseks vajaliku riigilõivu 7 eurot saate tasuda samas e-keskkonnas.

 

Teine etapp – Likvideerimisteate avaldamine ja vara jaotamine (SAS § 53 kuni § 56)

  • Võlausaldajate teavitamiseks avaldavad likvideerijad viivitamata teate SA likvideerimismenetlusest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Panga kaudu tuleb tasuda riigilõiv 7 eurot ning ülekande maksekorraldus tuleb alla laadida Ametlike Teadaannete e-keskkonda.
  • Likvideerijad saadavad teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteate, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Samuti tuleb likvideerimisteates märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest.
  • Likvideerijad rahuldavad SA-le teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest. Samuti hoiustavad võlausaldajatele kuuluva raha, kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ning nõuet ei ole sihtasutusest sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada.
  • Kui likvideeritava SA varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
  • Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel.
  • Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult SA eesmärkidele vastavalt.
  • Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist SA lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.

 

Kolmas etapp – Registrist kustutamine ja dokumentide säilitamine (SAS § 57 kuni § 59)  

  • Likvideerijad annavad SA dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ning SAS § 59 kohaselt on dokumentidega hilisema tutvumise õigus üksnes asutajatel. Muudel isikutel on selleks vaja kohtu luba.
  • Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.
  • Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad elektrooniliselt läbi ettevõtjaportaali avalduse SA registrist kustutamiseks. Kustutamiskande tegemine on tasuta.
  • Registrist kustutamiseks peab olema Maksu- ja Tolliamet andnud vastava kirjaliku nõusoleku.
  • Avaldust tehes peab märkima punktis isikud kandes likvideerija(te) asemele dokumentide hoidja(d).
  • Kui SA likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle registrist kustutamiseks, on registripidajal õigus SA registrist kustutada.