Kodanikuühenduste kaudu viivad inimesed ellu oma soove, huvisid ja väärtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega, selle eest ise otsest rahalist kasu saamata.

Demokraatliku ühiskonna eelduseks on tugev ja iseseisev kodanikuühiskond, mis on tähtis just rasketel ja keerulistel aegadel, kui suhted kogukonna sees muutuvad eriti oluliseks. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikuühiskond valitsusele oluline partner otsuste tegemisel.

Kodanikuühendused võivad tulu teenida, kuid ei või seda jaotada kasumina liikmete vahel, vaid peavad kasutama seda ühenduse eesmärkide elluviimiseks. Kuigi kodanikuühiskonna majanduslikku kasu on keeruline mõõta, on kodanikuühiskonnal siiski märkimisväärne mõju, näiteks paljude inimeste jaoks annab kogukonda panustamine elule tähenduse ja mõtte.

 

Kodanikuühiskond Eestis

Eestis on kodanikuühiskonna pilt üsna kirju – siia kuuluvad nii külaseltsid, spordiklubid, kultuuri- ja haridusühingud, looduskaitsjad, mitmesugused klubilised tegevused kui ka ametiühingud, parteid, kogudused ja korteriühistud.

Juriidilise määratluse järgi on Eestis kokku üle 22 000 mittetulundusühenduse, kellest sihtasutusi on umbes 800. Ülejäänud on mittetulundusühingud. Täpsemat statistikat näeb Äriregistrist.

statistika

Allikas: Äriregister; TLÜ “Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis” (2014)

Kuigi kõik eelpool nimetatud organisatsioonid tegutsevad mittetulundusühingu või sihtasutuse vormis, ei pruugi tegemist olla veel klassikalises mõistes kodanikuühendustega.

Kodanikuühendustena käsitleme eelkõige avalikes huvides tegutsevaid ühendusi (ühishüvede nimel tegutsemine, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne; või tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga). Siia ei kuulu näiteks korteri- ja garaažiühistud ja teised vara haldamise või elamumajandusega tegelevad ühendused.

Kümme põhjust kodanikuühenduse asutamiseks

Eesti põhiseaduse järgi on igal kodanikul õigus kuuluda liitudesse, ühendustesse, klubidesse ja muudesse kodanikke ühendavatesse organisatsioonidesse. Igaüks, kes on oma loomult ettevõtlik ja tahab ühiskonnaelus midagi paremaks muuta võiks kaaluda vabatahtlikku tegevust, liitumist mõne olemasoleva kodanikuühendusega või uue ühenduse asutamist.

Oma riigi ja kodanike heaolust hoolivad kodanikud asutavad vabaühendusi selleks, et panustada mingi eesmärgi saavutamiseks ja tegutseda valdkondades, kus lahendusi ootavad olukorrad ja probleemid on kõige suuremad.

Miks nii? Omavalitsused või riik ei näe ega suuda kõigi probleemidega meie ühiskonnas toime tulla, seetõttu asutavad ettevõtlikud inimesed oma vabaühenduse, alustavad vabatahtlikuna või liituvad mõne tegutseva ühendusega.

Kas kaalud uue kodanikuühenduse algatamist? Või kahtled oma suutlikkuses? Vastupidavuses? Oskustes?

Loe palun läbi alljärgnevad kümme väidet ning siis otsusta!

Kui oled kümnest põhjusest kaheksale andnud vastuseks „jah“, siis tee see ära! Kahelda pole vaja, Sinu panus on ühiskonnale vajalik. Loe kodanikuühenduse asutamisest lähemalt.

Kümme põhjust, miks asutada kodanikuühendus
Oled loomult hakkaja, ettevõtlik ja otsid lahendusi. Tahad ühiskonnaelu paremaks muuta ning näed oma kodukohas või tegevusvaldkonnas probleeme, mis vajavad lahendamist.
Mõistad, et organisatsioonil on rohkem jõudu ja võimalusi, kui üksikisikuna tegutsedes.
Oled valmis looma meeskonda, võtma vastutuse ning oskad vastutust jagada.
Tead, et suhelda tuleb mitmete riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning muude organisatsioonidega.
 Oled valmis kaasa aitama kohalikule omavalitsusele seatud ülesannete täitmisel. Leiad mõttekaaslasi, kes soovivad sinuga koos midagi ühiselt ette võtta.
Soovid olla võrdväärne (juriidiline) partner kohalikule omavalitsusele, rahastajatele, riigile ja teistele organisatsioonidele.
Oled valmis pikemaajaliselt oma aega ja oskusi ühenduse tegevusse panustama.
Oled avatud teiste inimeste mõtetele.
Vajad juriidilist staatust oma tegevuse laiendamiseks, hõlbustamiseks ja/või arendamiseks.
Oled valmis nii eduks kui võimalikeks tagasilöökideks.

Kodanikuühenduste vormide võrdlus

Igal kodanikuühenduse vormil on omad erinevused, alates vormist ja lõpetades tulu jaotamise võimalustega. Enne, kui otsustad, kas sinu eesmärgi täitmiseks sobib mittetulundusühing, seltsing või sihtasutus, tutvu kindlasti mittetulundusühenduste erinevustega.

Seltsing Mittetulundusühing Sihtasutus
Asutajad
vähemalt 2 isikut vähemalt 2 juriidilist ja/või füüsilist isikut teovõimeline juriidiline või füüsiline isik
Asutamine
seltsinguleping asutamisleping, millega kinnitatakse põhikiri asutamisotsus, millega kinnitatakse põhikiri
Juhtorganid

õigus osaleda igal seltsinglasel

seltsingulepinguga võib juhtimisõiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele

liikmete üldkoosolek ja juhatus juhatus ja nõukogu
Liikmed
vähemalt 2 liiget vähemalt 2 liiget liikmeid ei ole
Põhikirja muutmine
üldkoosoleku otsusel, mille poolt on vähemalt 2/3 osalenutest

eesmärgi muutmise puhul kehtib nõue 9/10 kogu liikmeskonnast

muuta võivad ainult asutajad ühiselt, teatud juhtudel nõukogu
Audiitor
ei ole kohustuslik

kui varad või käive on üle 15000 €, on vajalik aruande ülevaatus audiitori poolt

avaliku võimuga seotud SA-dele kohustuslik

Uue asutamine või olemasolevaga liitumine?

Olemasoleva organisatsiooniga liitumise plussid Uue organisatsiooni loomise plussid
  • Sul on toetus ja teadmised olemasolevalt / tegutsevalt meeskonnalt
  • Organisatsiooni nimi ja ajalugu on tuntud ja toetavad
  • Sul on vähem eeltööd (organisatsiooni asutamine) vaja teha enne, kui saad hakata oma ideed ellu viima
  • Olemasoleva organisatsiooniga liitumine tugevdab koostööd ja võimaldab Sul organisatsiooni seniste koostööpartneritega kergemini ühist keelt leida
  • Organisatsiooni sihtgrupiga on juba head kontaktid ja usaldus
  • Võimalik oma ideid ja eesmärke teostada kompromissideta
  • Võimalik kehtestada oma tegutsemise alused ja mängureeglid
  • Organisatsiooni varasemad tegevused / probleemid ei saa ideede elluviimisel takistuseks
  • Võimalik teha asju teistmoodi kui seni, kaasata tegevustesse värskete mõtetega uusi inimesi
Olemasoleva organisatsiooniga liitumise miinused Uue organisatsiooni loomise miinused
  • Koostöö juba toimiva meeskonnaga ei pruugi laabuda
  • Sind ei võeta olemasolevasse organisatsiooni vastu (organisatsioon on liikmete ja vabatahtlike osas seadnud kindlad kriteeriumid)
  • Organisatsiooni senises tegevuses võib olla tegemata töid ja täitmata lubadusi (projekti aruanne esitamata, majandusaasta aruanne esitamata jne), mis mõjutavad projektide esitamist rahastajatele
  • Tekivad organisatsiooni ülalpidamisega seotud kohustused, mis jätavad vähem aega ideede elluviimiseks
  • Organisatsiooni ja meeskonda tuleb luua ja üles ehitada algusest
  • Kogukonnas (nt elanikud, valdkonna arvamusliidrid, rahastajad jne) tuleb leida kandepind ja toetus
  • Vajalik on leida organsatsioonile koostööpartnerid
  • Tuleb jõuda sobivaid kanaleid pidi sihtgrupini ning võita nende usaldus