Kadri on vabaühenduste konsultandina töötanud enam kui 10 aastat. Kadrile meeldib tema töö. Vabaühendustele nõu andmine on samal ajal nii lihtne kui keeruline. „Keerukamad on need küsimused, kus mängu tulevad inimsuhted, erinevad ootused ja suured plaanid,“ leiab Kadri. „MTÜde maailm on kirju-mirju ning ühesuguseid organisatsioone pole olemas, seetõttu tuleb lähtuda põhimõttest, et kui ise vastust ei tea, saab alati konsulteerida mõne teise vabaühenduse konsultandiga,“ on Kadri veendunud. Oma tööd tehes lähtub ta ise ja julgustab ka teisi põhimõttel – kui ei tea või kõhked, siis küsi!
Kadri töökoht asub SA Tartu Ärinõuandla ja Kadrile saab kirjutada aadressil kadri.pau@arinouandla.ee ja helistada telefonil 742 8402.
Kadri, ütle nüüd neile, kes tahavad vabaühendust moodustada või kogukonnas tegutsema hakata, mis siis tegema ikkagi peab?
Esiteks üksi ei saa. Kogukond ja vabakond ongi ju inimesed sinu ümber. Vaata ringi ja püüa üles leida mõttekaaslased, kes samuti midagi ära tahaksid teha. Ei pea kohe kindlasti asutama MTÜd. Mõned kogukonna liikmete koos käimised ja üksteise tundma õppimise üritused võiks toimuda ilma, et kohe juriidilist isikut looma hakkate. Kui aga on näha, et ühist tahet on rohkem, olete mõelnud pikaajaliste plaanide peale ja tunnete, et kogukonna jaoks on ühe MTÜ olemasolu juba ilmtingimata vajalik, siis võib ära teha asutamise ja võtta ette ühe MTÜna toimetamine.
Millist nõu annad aga nendele, kes on juba näiteks MTÜ asutanud, aga tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?
Eks esmalt tuleb aru saada, mis eestvedajate endi soovid ja eesmärgid on. Kui see on lahti räägitud, siis tuleb üle vaadata kitsaskohad, mis edasi liikumisel takistuseks on saanud ja siis juba konkreetne tegevuskava paika panna. Konsultandi töö üheks kriitiliseks kohaks on see, et kunagi ei tohi eeldada, ega mõelda välja probleeme ja lahendusi, mis iseenda kogemusest ja oskustest lähtuvad. Hoolega tuleb kuulata inimest ja mõista tema olukorda ja tegutsemisvõimalusi.
Mida inimesed sinult tavaliselt küsima tulevad?
Üheks sagedaseks küsimuseks, mida MTÜde juhid minult küsivad, on et kas MTÜdele on ka starditoetus olemas ja kes mind toetab, kui ma midagi teha tahan. Selle küsimuse vastuse taga on mitu erinevat vaadet ja mõtet peidus. Vahel see, et MTÜ ei ole ühe inimese ettevõte ning kui on soov midagi üksi käivitada ja ettevõtlusega alustada, siis MTÜ kahtlemata ei ole sobiv tegutsemisvorm. Selles osas saavad maakondlike arenduskeskuste konsultandid selgitusi jagada ja mõelda kaasa, mis oleks sobiv ja kuidas endale rakendust leida.
Aga need ühingud jällegi, kus tullakse kokku mingi ühiskondliku probleemi lahendamiseks ja selgelt tajutakse seda avalikku huvi, neile kahjuks peab ütlema, et sellist stabiilset alustamise toetust tänasel päeval pakkuda ei ole.
Aga rõõmustav on see, et tasapisi on olukord muutumas. Näiteks NULA ühiskondlike algatuste inkubaator, kus mitme tegutsemisaasta jooksul on väga ägedaid ja maailma muutvaid algatusi välja tulnud ja mis on selle starditoetuse abil käima läinud.
Ja kui omade jõudude ja koostööpartnerite abiga on juba minema saadud ja vähemalt aasta tegutsetud, siis on KÜSKi arenguhüppe taotlusvoor jällegi väga heaks võimaluseks päriselt suuri muutusi ellu viia.
“Kogukond ja vabakond ongi ju inimesed sinu ümber,” ütleb Kadri.
Milliste muredega tänapäeva vabaühendused üldse kokku puutuvad? Kas teemades on aja jooksul toimunud muudatusi?
Aastate jooksul on muutunud vabaühenduste tegutsemispõhimõtted – kui 6-7 aastat tagasi olid projektitoetused need, mida üks MTÜ pidas iseenesestmõistetavaks ja projektist projekti kulgemine ei olnud midagi erilist, siis tänasel päeval on see tegutsemiskeskkond muutunud. Jah, jätkuvalt on projektitoetused ja projektitaotlused olemas, kuid järjest rohkem ühendusi mõtleb läbi ka enda tooted ja teenused. Olgu siis eesmärgiks läbi nende oma sihtrühma, kogukonna inimestele rakendust pakkuda või siis tulu teenida selleks, et oleks vahendeid põhikirjalise tegevuste elluviimiseks ja selle suure eesmärgi saavutamiseks, milleks üldse ju kunagi kokku tuldi.
On sul mõni hea näide tuua, mida teistega jagada?
Kui mõelda sellele, kes on need ärksamad ja tegusamad ühendused meie maakonnas, siis on väga keeruline vastata ja kedagi välja tuua. Igal aastal valime me koos mitmete erinevate partneritega Tartumaa aasta vabaühendust, vabakondlast ning alati on keeruline teha mingit valikut ja järjestust.
Tänu ja tunnustamist väärivad kõik vabatahtlikuna tegutsejad, organisatsioonid, mis meie igapäevaelu paremaks või huvitavamaks muudavad. Järjepidev tegutsemine kahtlemata nõuab oma isiklikus elus millestki loobumist ning rohkem tegutsetakse kogukonna heaks. Me kõik võiksime rohkem märgata neid, kes MTÜdes tegutsevad, vabatahtlikuna mingit ürituste sarja veavad ja öelda neile tehtu eest „Aitäh!“, et nad ikka edasi jõuaks ja teaks, et see mida nad teevad, on vajalik.
Aga ikkagi, mõni konkreetsem näide?
Jah, kui nüüd proovida välja tuua seda ühte näidet ja maakonnas silma jäänud MTÜd, siis Tartu Maheaed on näide sellest, kuidas üks organisatsioon kasvab ja edasi liigub. 2011. aastal loodud ühing alustas 22 liikme ja ühe väikse maalapiga Tartu linnas, mida siis inimestele aiamaadeks välja jagati. Tänaseks on ühingul liikmeid pea 200, juurde on tulnud mitmeid maa-alasid, mida siis jõudu mööda korda tehakse ja järjest uutele soovijatele kasutamiseks antakse.
Ühest väiksest ühingust on välja kasvanud arvestatav koostööpartner linnale ja hea on näha, kuidas organisatsiooni siseselt edasi arenetakse, eestvedajate ring ei ole kitsaks jäänud ning tegijatel ikka silmad säravad. Aga lisaks Tartu Maheaiale on meil veel organisatsioone, kes ka Eesti kontekstis midagi uut algatavad ja järjepidevalt enda teenuseid arendavad: Tartu Rahvusvaheline Maja ja nende sotsiaalne ettevõte „Köömen“, MTÜ Paranduskelder ja nende avatud töökoda Aparaaditehases, Lohkva Külaselts, SA Luke Mõis.
Neist mitmed on seejuures arenguks ja edasi liikumiseks oskuslikult kasutanud ära olemasolevaid projektitoetusi ja seejuures ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoore, kuid igapäevaselt mõeldakse järjest rohkem sellele, kuidas ise olla parem teenuse pakkuja ja luua oma kogukonnale seda, milleks on vajadus ja mis päriselt ühiskonnas ka suuremat muutust loob.
Küsimused esitas Priit Põiklik Sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital
