Kes meist poleks kuulnud tandemhüppest langevarjuga või kahekohalisest tandemjalgrattast, kus lõppkiirus sõltub ühtviisi mõlema tallaja panusest. Tandemis peab olema kaks inimest, kes ühte asja koos teevad.
Meil on täna rääkida teile maakondlikust vabaühenduste nõustamistandemist, kelle leiab Võrumaalt. Saage tuttavaks – need on Maris ja Meel, SA Võrumaa Arenduskeskus uued konsultandid, kes kui üks mees (või peaks ikkagi ütlema naine?) ajavad sama asja. Ise armastavad nad ennast nimetada tiimiks.
Maris Andreller ütleb, et on Tallinnas kasvanud, Tartus ülikoolis käinud ning Setomaale Nedsaja külla elama kolinud 10 aastat tagasi. Ülikoolis õppis ta prantsuse filoloogiat, nüüd teeb magistrit haridusinnovatsioonis. Töötanud on Maris varem tõlkijana, Värska Kultuurikeskuse juhatajana, kitsekasvatajana, turundaja jm. „Vabakonnani jõudsin alles maale elama tulles – liitusin Nedsaja Küla Seltsiga ning seejärel olen aastate jooksul löönud kaasa või ka algatanud mitmeid vabaühendusi,“ sõnab Maris.
Meel Valk on sündinud ja kasvanud Tartus, lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli geograafia erialal. Pärast ülikooli lõppu kolis Meel abikaasaga Setomaale, Nedsaja külla, kus on nüüdseks elanud kauem kui Maris – 16 aastat ja on praegu Nedsaja külavanem. „Nedsaja külas on kujunenud väga armas ja kokkuhoidev kogukond, on palju lastega peresid ja noored ning vanad tegutsevad toredasti koos,“ ütleb Meel.
Kuna Maris ja Meel teevad sama tööd, on juba 10 aastat naabrid ja heas koostöös suuri asju korda saatnud, siis otsustasime, et nad räägivad siin intervjuus ka koos. Sestap põimisime nende vastused kokku ja saime omalaadse tandemintervjuu.
Palun kõnelge, millega tegelete ja mille vastu elus huvi tunnete?
Nagu juba öeldud, teeme sama tööd. Lisaks olime 2014-2015 festivali Seto Folk uue kontseptsiooni loojad ja kasvatasime selle 3-päevaseks viie lavaga sündmuseks. See protsess andisgi meile väga hea koostöökogemuse ja teadmise, et töötame tiimina väga hästi. Meile meeldib koos tegutseda ja oskame üksteist toetada ja inspireerida. Nähes vabaühenduste konsultandi töökuulutust, tundus see meile põnev väljakutse ja kuna mõlemale sobis just poole kohaga töötamine, otsustasime kandideerida koos – tandemina 😊.
Saatsime Võrumaa Arenduskeskusele ühise motivatsioonikirja koos nägemusega, kuidas tandemtöötamine võiks välja näha. Meil on väga hea meel, et organisatsioon oli uuenduslikule mõttele avatud ja otsustaski palgata ühe inimese asemel kaks.
Kuna kogukonna ja vabaühenduste teema on meid mõlemaid saatnud juba pikalt, tunneme hästi kolmanda sektori hingeelu ja murekohti. Meie jaoks on oluline vabatahtlike eestvedajate hoidmine ja väärtustamine, et vältida nende läbipõlemist. Samuti uute eestvedajate kaasamine ja võimestamine. Tunneme suurt missiooni eestvedajaid toetada, sest ühe eestvedaja hea töö võib mõjutada sadade Võrumaa inimeste elukvaliteeti ja kogu piirkonna arengut.
Mida vabaühendustele mõeldud tasuta nõustamisteenuse raames pakute?
Nõustamisteenuse raames anname infot vabaühenduste asutamise, juhtimise korralduse, rahastusvõimaluste ja raamatupidamise osas, aga sellest veel olulisemaks peame enda rolli kaasamõtlejate ja teekaaslastena.
Ajakohast infot on tänapäeval palju saada ka internetis (väga hea abimees on mtyabi.ee), aga vestluspartnerit, kaasamõtlejat, ideede ja mõtete peegeldajat ei ole alati nii kerge leida. Heameelega võtame toetava rolli ja aitame vabaühendustel oma arengueesmärke seada, tegevust läbi mõtestada, iseendas ja tulevikuplaanides selgusele jõuda. Meieni jõuab palju infot nii maakondlike kui riiklike algatuste, toetusprogrammide ja koostöövõrgustike kohta, mistõttu saame aidata ka mõttekaaslaste ja partnerite leidmisel ning viia vabaühendusi kokku teiste sarnase tegevuse või sihtidega organisatsioonidega.
Lisaks on meil omajagu kogemusi kaasavate koosolekute läbiviimisel, strateegiate ja tegevusplaanide koostamisel ning heameelega tuleme vabaühendustele appi ka selliste koosolekute planeerimisel ja läbiviimisel.
Nõustame ka projektitaotluste koostamisel, loeme need läbi, aitame täpsemaks sõnastada ja oleme mõttega kaasas, et vabaühenduste võimekus kasvaks ja organisatsioonid oleksid tugevamad ja jätkusuutlikumad.
Millised on Võrumaa vabakonna eripärad?
Võru maakonna vabakonna moodustavad peamiselt piirkondlikud seltsid (külaseltsid) ja huvipõhised seltsid (kultuuri- ja spordiseltsid). Meil on palju tegusaid külasid, väga aktiivseid külaseltse, kes ise oma kodukandi elu paremaks teevad ja kogukondlikult panustavad.
Võib-olla on eripäraks ja piirkonna tugevuseks ka see, et väga sageli võib üks inimene olla korraga kolme sektori esindaja: volikogu liige, ettevõtja ja külaseltsi aktiivne liige, mis soodustab sektorite vahelist koostööd.
Mis on teie retsept, et vabaühendustele rohkem elu, tahet ja energiat sisse puhuda?
Vabaühendustes toimetavad inimesed peamiselt vabatahtlikult, mistõttu on väga oluline aktiivsete eestvedajate märkamine, nende tunnustamine ja toetamine. Arenduskeskuses oleme igas faasis vabaühenduste jaoks nõu ja jõuga abiks – kui on tunne, et edasi minna kuidagi enam ei oska, taha või ei saa, siis tule nõustamisele ja arutame läbi ning aitame igatahes – otsime koos lahendusi ja uut hingamist.
Kindlasti on üks suur energiaallikas vabakonnas tegutsedes mõttekaaslased ja kogukond. Üksi pusides kaugele ei jõua ega väga pikalt ei jaksa ka. Uut hoogu annab teiste aktiivsete inimestega kohtumine, ühised inspireerivad sündmused ja õppereisid.
Soovitame tandem- või meeskonnaga juhtimist ja kogukonna headesse suhetesse ja inimeste kaasamisse panustamist. Kogukonna loomine on küll pikk protsess, aga kui see tööle saab, siis leevendab oluliselt enamikku maal elamise murekohti ja probleeme.
Meil on Nedsaja külas väga hästi käima läinud näiteks ühine lastelogistika, õpiringid, talgud, olemas on isegi külavanaemad ja -vanaisad kui enda pered elavad teises Eesti otsas. Elukeskkond ei lõppe maal elades ainult oma hooviga, vaid kodu võib olla terve küla, mida me ühiselt hoiame, kujundame, arendame ja loome.
Kas raha paneb rattad käima? Või on vabakonna puhul selleks ikkagi miski muu?
Alguses on ikka entusiasm, mingi eesmärk, suur põlemine ja tahe, mis rattad käima paneb, aga ainult entusiasmi pealt väga jätkusuutlikult ja pikaajaliselt ei toimeta. Seega on käivitav jõud ikka see maagiline miski muu, aga raha aitab kindlasti rattaid pikemaajaliselt käimas hoida.
Kuna vabakonnas tegutsemine on enamasti vabatahtlik töö, mida inimesed teevad omast vabast ajast, perekonna ja muude kohustuste kõrvalt, siis võiks kogukondlik panustamine olla võimalikult hoitud ja toetatud protsess, et aktiivne inimene ei peaks vähemalt ise peale maksma.
Talgutoetus on näiteks hea võimalus toetada efektiivselt seda, et inimesed tulevad kokku ja teevad midagi koos ära. Talgud loovad inimestevahelisi häid suhteid ja kogukonda (mis on oluline ka siseturvalisuse mõttes) ning seejuures saab ka elukeskkonnas midagi päriselt ära tehtud, midagi korrastatud, koristatud, parendatud, ehitatud. Mõistlik ongi meie arvates pigem toetada inimeste koos tegutsemist, mitte ainult asjade ostmiseks või hoonete/rajatiste tellimiseks raha jagada.
Kuidas näete sektoritevahelist koostööd? Kas kohalik omavalitsus ja kogukond on koostööpartnerid või konkurendid ja kui nii või naa, siis miks?
Päris sageli tundub, et astutakse paralleelset teed mööda, aetakse oma asja ja tehakse seda nii hästi kui osatakse. Samas on ühiskonna ja eriti maapiirkonna mured sellised, kus üks sektor üksinda ei suudagi probleemi ära lahendada. Oluline on mitte vastanduda, vaid otsida ja mõtestada ühisosa, leida KOVi, ettevõtete ja kogukonna ühised huvid.
Nii nagu tänapäeva koolis kujundatakse terviklikku inimest teatud oskuste, pädevuste, hoiakute ja väärtustega, tuleb ka KOVis kujundada strateegiaid, tegevusplaane ja lahendusi lõimitult, mitte segmenteeritult – KOVi, ettevõtete ja vabakonna ühisel tegutsemisel jõuame palju kiiremini palju kaugemale, sest tegutseme kõik kooskõlastatult ja üksteist toetavalt ühiste eesmärkide nimel. Seda on kindlasti lihtsam teha väikestes omavalitsustes ja maakondades, kus inimesed on tihedalt seotud ja tunnevad üksteist.
Meil on mõlemal ka selline kogemus, et kui kogukond võtab ise initsiatiivi, suhtleb KOV-iga ja pakub oma murekohale välja lahenduse, siis tuleb ka KOV taha ja toetab. Ühelt poolt ongi ju KOV oma ressursside ja infoga suurepärane tugi kogukondadele, teisalt aga on just kogukonnad väga väärtuslik partner vallale.
Aktiivsed kogukonnaliikmed tunnevad oma kandi elanikke ja olemasolevaid ressursse, nad on sageli piirkonnas elanud ja tegutsenud pikaajalisemalt kui vallas töötavad ametnikud, mistõttu neil on lihtne oma kogukonna inimesi kaasata ja probleemidele lahendusi leida.
Valla jaoks on piirkondlike kogukondade sädeinimesed, aga ka uued tulijad oma värske pilguga tohutu ressurss, kust saada innovaatilisi ideid ja nupukaid lahendusi nii piirkondlikele kui miks mitte ka ülemaakonnalistele probleemidele.
Kuidas olla tänapäeval vabakonnana innovaatiline?
Innovatsioon sünnib koostööst, paindlikkusest, kohanemisest ja võrgustumisest. Siinkohal on jälle oluline see sektoriteülesus ja ühiselt tegutsemine – vabakonnas võiks rohkem kasutada nt erasektori teadmisi ja kaasaegseid praktikaid, et luua keskkond, kus ka noored õhinapõhiselt kaasa tahaksid lüüa.
Me pole ise enam küll nii noored, aga ka meid ja meist nooremaid veel enam kõnetavad just sellised algatused, kus on vabadust oma mõtteid teostada ja paindlikkust koostoimetamisel, kus loovust ergutatakse ja ühiselt paremat maailma luuakse. Vabatahtlikus töös ei taha keegi ju takerduda tüütusse bürokraatiasse, vaid mõnuga lennata ja teha koos teiste entusiastidega head ja kasulikku asja – heas seltskonnas ja üksteisest inspireerudes.
Vabakonna innovatsioon võikski seisneda just selliste vabade ja paindlike formaatide pakkumises, mida sageli päevatöö ei võimalda. Mingi lisafaktor peab olema, mis motiveeriks noori rohkem vabatahtlikult kaasa lööma. Oleme mõlemad ise väga võrgustikuusku ning leiame, et väga oluline on eestvedajaid märgata, neid kaasata, võrgustikku luua ja hoida, jagada oma kogemusi ning olla hoitud nii edus kui põrumises.
Peame nii vabakonna kui ühiskonnana kasvama rohkem inimesekeskseks ja koosloomeliseks, aga meie põlvkonnas ja ka vanematel ei pruugi veel selliseid koostööoskusi olla. Vajame innovatsiooniks juhtimiskultuuri muutust oma organisatsioonides, nii KOVides kui vabaühendustes, sest meie meelest saab innovatsioon sündida üksnes turvalisest ja hoitud ruumist, kus me väärtustame üksteise erinevaid kogemusi ja vaatepunkte ning kasutame neid koosloomeliselt kui ressurssi tõeliselt toimivate ja uudsete lahenduste leidmiseks.
Täname teid, Maris ja Meel, nende huvitavate vastuste eest ja märgime veel, kuidas teiega ühendust saab. Ja tuletame meelde, et vabaühenduste nõustamisteenus on kõikidele soovijatele tasuta.
SA Võrumaa Arenduskeskus asub aadressil Jüri 12, Võru. Vaata asukohta siit.
Meel Valk on kättesaadav telefonil 5251 750 ja tema e-posti aadress on meel.valk@vorumaa.ee
Maris Andrelleriga saab ühendust telefoni teel numbril 5216 893 ja e-posti aadressil maris.andreller@vorumaa.ee
Küsis Priit Põiklik KÜSKist
