Augustis alustas Võrumaa Arenduskeskuses kogukonnanõustajana tööd Kadi Mõttus, kelle jaoks ei ole kogukonnatöö sugugi võõras maailm. Aastaid vabatahtliku ja kogukonna eestvedajana tegutsenud Kadi usub, et tugevate kogukondade keskmes on hoolivad inimesed, koostöö ja soov oma kodukoha heaks midagi päriselt ära teha. Uurisime Kadilt, mis tõi ta uude rolli, mida ta Võrumaa kogukondade juures väärtustab ning milline nõustaja soovib ta siinsetele vabaühendustele olla.
Alustame päris algusest: kuidas jõudsid vabaühenduste konsultandi tööni ja miks tundus just praegu õige hetk see roll vastu võtta?
Oma esimese karjääri, kümnendi väldanud õpetajatöö järel kuulasin südame häält ja soovi areneda vabaühenduste ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas. Vabatahtlik töö ja panustamine kodukohas näitasid mulle kätte suuna, millist rada edasi liikuda.
Mulle on oluline, et konsultandi töö annab võimaluse olla toeks siinsetele kogukondadele ja laiemalt panustada Võrumaa arengusse.
Kuidas ennast kõige täpsemalt iseloomustad?
Olen kohusetundlik, tähelepanelik ja hooliv. Hindan head koostööd, ausust ja usaldusväärsust. Mulle meeldib asju teha põhjalikult ja hästi. Olen õpihimuline, alati valmis uut õppima ja ennast arendama.
Millega vabal ajal tegeled?
Tantsin rahvatantsu kohalikus Mehkamaa naisrühmas Hipp. Sageli võib mind leida raamatut lugemas või köögis uut retsepti katsetamas. Nii kaua, kui end mäletan, olen armastanud käelist tegevust: kudumist, heegeldamist, tikkimist, õmblemist, millele hiljuti lisandus ka küünalde valmistamine. Olen suur taaskasutusentusiast, seega vahel on mul käsil mööblieseme kõpitsemine või pisema teiselt ringilt leitud sisustuseseme värskendamine.
Vaba aeg on viimastel aastatel võrdunud vabatahtlikkusega. Vean eest Mittetulundusühingut Rahvaait, mis panustab Mehkamaal Saru külas kogukonna arendamisse. Rahvaaida kujundamine hubaseks kogukonnakeskuseks ja kokkutulemisvõimaluste loomine on vaieldamatult mu lemmiksüdameasi. Mu süda rõkkab sees, kui külarahvas koguneb õpituppa, simmanile või vestlusõhtule ja näen meie meeskonna töö tulemust, kogukonna rõõmu koosolemisest.
Sellest sügisest olen üle aastate taas üliõpilane. Alustan magistriõpinguid kultuurikorralduse õppekaval.
Mida Võrumaa ja siinsete kogukondade juures kõige rohkem hindad?
Võrumaa juures hindan kõige rohkem rahu, ilusat loodust, keelt, kultuuri ja inimesi. Siin on tugev kogukonnatunne, hoitakse oma juuri ja tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest. Mulle meeldib inimeste siirus ja soov oma kodukoha arengusse panustada.
Millisena näed praegu Võrumaa vabaühenduste tugevusi? Aga millised probleemid või arengukohad sulle kõige rohkem silma jäävad?
Võrumaa vabaühenduste tugevused on aktiivsed ja hoolivad inimesed, tugev kogukonnatunne, kohalike vajaduste mõistmine, paindlikkus, koostöötahe ning soov oma kodukoha arengusse panustada.
Kitsaskohtadena tooksin välja rahastuse vähesuse ja liigse projektipõhisuse. Eestvedajaid on vähe. Nagu maakogukondades mujalgi, toetub tegevus väikesele hulgale sädeinimestele. Murekohaks on eestvedajate ülekoormus ja läbipõlemine ning noorte leidmine, kellele vastutust üle anda. Ning viimane ja väga oluline: vabaühendused soovivad olla kohalikku otsustamisse kaasatud partnerid.
Milline konsultant tahad sina olla?
Soovin olla toetav, kättesaadav ja praktiline nõustaja. Tahan kuulata, mõista vajadusi ja aidata leida lahendusi, mis päriselt edasi viivad. Minu jaoks on oluline, et ühendused tunneksid, et nad ei pea oma murede ja küsimustega üksi jääma. Kindlasti soovin julgustada märkama, et muutused algavad meist endist.
Kumb annab sulle rohkem energiat: täiesti uue asja käivitamine või juba olemasoleva paremaks tegemine?
Mõlemad annavad energiat, aga erineval moel. Uue käivitamine pakub põnevust ja võimalust midagi luua, olemasoleva parandamine aga rahulolu sellest, et saan midagi juba toimivat paremaks teha. Siin sobib paralleel soki kudumise ja katkise soki nõelumisega. Mõlemaid naudin.
Mis sind väljaspool tööd kõige rohkem inspireerib?
Mu kodu asub Karula rahvuspargi külje all, seega inspireerivad mind loodus ja aastaaegade rütm. Kevadine tärkamine, suvine aktiivsus, sügise rahulikum tempo ja talvine vaikus tuletavad meelde, et igal ajal on oma koht ja väärtus. Kui oskaksime loodusega, mille osa me ju oleme, sarnases rütmis kulgeda, oleksime kõik õnnelikumad.
Mind võluvad ikka ja jälle inimesed, nende lood, algatused, ideed ja soov panustada ning oma kodukoha jaoks midagi ära teha.
