Organisatsiooni arendamisega tuleb teadlikult ja järjepidevalt tegeleda. Ainult nii on võimalik saavutada seatud eesmärgid ja kohaneda muutustega.
Arenguvajadus võib tekkida siis, kui:
- lisanduvad uued tegevusvaldkonnad;
- arendatakse teenuseid või hakatakse teenima omatulu;
- kaasatakse uusi liikmeid, vabatahtlikke või koostööpartnereid;
- organisatsioon peab kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega.
NB! Liiga üldiselt ja laialivalguvalt sõnastatud eesmärgid ei võimalda kavandada konkreetseid tegevusi ega hinnata tulemusi.
Võib-olla oled mõelnud:
- … miks me tegutseme?
- … kuhu tahame välja jõuda?
- … miks esialgne entusiasm on asendunud passiivsusega?
- … miks omavaheline koostöö ja suhtlemine ei toimi?
- … miks eestvedajad väsivad?
- … kuidas taastada usaldus liikmete ja juhatuse vahel?
Kui need küsimused on tuttavad, on aeg selleks, et kaardistada hetkeolukord ja sõnastada tulevikusuunad.
Kuidas arengu planeerimine toimib?
Arengukava näitab, MIDA teha.- Strateegia kirjeldab, KUIDAS seda teha.
- Tulemuste ja mõju raport näitab, MIS on saavutatud.
- Eneseanalüüs aitab mõista, MIS vajab parandamist.
Need ei ole eraldi seisvad dokumendid, vaid omavahel seotud tööriistad.
Arengukava ja strateegia
Arengukava on vabaühenduse üks olulisemaid juhtimisdokumente. See on organisatsiooni liikmete kokkulepe:
- millised on meie eesmärgid ja prioriteedid;
- milliseid tegevusi me ellu viime;
- milliseid ressursse vajame.
Arengukava annab suuna, millele lähiaastatel keskendutakse. See aitab seada prioriteete ja teha teadlikke valikuid, sest kõike ei saa teha korraga. Selge arengukava toetab igapäevast juhtimist: otsuseid saab hinnata selle järgi, kas need aitavad seatud eesmärkidele lähemale või mitte. Nii välditakse hajumist ja suunatakse piiratud ressursid kõige olulisematesse tegevustesse.
Strateegia kirjeldab põhimõtteid ja lähenemisviise, mille abil eesmärkideni jõutakse. See aitab otsustada, milliseid sihtrühmi eelistada, milliseid tegevusi arendada ning millest vajadusel loobuda.
Mõju
Mõju on olukorra muutus organisatsiooni tegevuste tulemusel. Mõju hinnatakse kõrvutades algtaset kujunenud olukorraga. Seda nii eesmärgi seadmise ajal kui ka hiljem tegevuste elluviimise järgselt.
Mõju hindamine ja mõjuraporti koostamine
Mõju hindamine on organisatsiooni sisekaemus. See aitab:
- mõtestada tehtud tööd;
- näha, mis tegelikult muutus;
- suunata ressursid kõige mõjusamatesse tegevustesse;
- põhjendada oma valikuid toetajatele ja partneritele.
Hea mõjuraport ei koosne ainult numbritest. See sisaldab:
- mõõdetavaid tulemusi;
- lugusid ja näiteid;
- selgitust, miks muutus on oluline.
Kas tegevused loovad tegelikku muutust, aitab mõista lihtne mõjuahel: tegevus → väljund → tulem → mõju.
Näide: Noorte töötuba → 20 osalejat → paranenud oskused → suurem kogukonna aktiivsus.
Mõju hindamise tulemused on väärtuslik sisend järgmise arengukava koostamisel. Mõju hindamise puhul on abiks “Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamise käsiraamat”.
Eneseanalüüs ja -hindamine
Eneseanalüüs aitab märgata nõrkusi, ohte ja arenguvõimalusi enne, kui need muutuvad probleemiks. Enesehindamine ei ole kriitika, vaid arengu tööriist. Võimalikud tööriistad:
- SWOT-analüüs
- McKinsey võimekuse hindamise tööriist (Heateo SA poolt eestivkeelde tõlgitud versioon)
- Lihtsad küsimustikud, mis sobivad teie organisatsioonile.
Näide: Kiiranalüüs organisatsiooni tegevusele
Vastake juhatuse koosolekul järgmistele küsimustele:
- Mis töötab meie organisatsioonis hästi?
- Mis ei tööta või takerdub?
- Kus me kaotame energiat?
- Mille üle oleme uhked viimase aasta jooksul?
- Mis on üks asi, mida peaksime järgmise 6 kuu jooksul parandama?
Süvitsiminekuks on võimalik teha organisatsioonile ka väliskeskkonna, sisekeskkonna ja tegevuskeskkonna analüüs. Loe neist lähemalt “Organisatsiooni arendamise käsiraamatust”.
Kasulikud viited
- Organisatsiooni arendamise käsiraamat
- Käsiraamat “Kodanikuühenduste ühiskondliku mõju hindamine”
- Veebipõhine õppeprogramm SCOPE vabaühenduste võimekuse tõstmiseks
Korduma kippuvad küsimused sellel teemal
Mis on strateegiline planeerimine?
Strateegiline planeerimine on strateegia koostamine.
Mis on arengu planeerimine?
Arengu planeerimine (nimetatakse ka strateegiline planeerimine) on iga organisatsiooni jaoks oluline, kuna sellega pannakse paika ühingu visioon, missioon, eesmärgid ning tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.
Mis on arengukava ja miks seda vaja on?
Arengukava on organisatsiooni pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument. Võib olla iseseisev dokument, aga ka strateegia osa.
Arengukava on seega:
- ühenduse arendustegevuse alus
- pika- ja lühiajaliste otsuste alus
- plaan tegevusteks ja ressursside mõistlikuks kasutamiseks
- ühenduse jätkusuutliku arengu kindlustaja
Mis on tegevuskava?
Tegevuskava on dokument, kus on kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused. Tavaliselt aastased või kaheaastased kavad. Vaata täpsemalt juhtimise rubriigist.
Mida teha MTÜs tekkiva äriettevõtlusega. Oleme MTÜ, kuid meil on ühingus tekkinud tegevus, mis on äriline ja toodab meile kasumit. Kaudselt on seotud ka meie ühingu eesmärkidega. Kas peaksime sellega midagi ette võtma?
Mittetulundusühing võib põhimõtteliselt kasumit teenida, kuid ta ei saa seda dividendidena või kasumina liikmete vahel jagada. Kui ühing teostab oma põhikirjalisi eesmärke ja jääb see juures kasumisse on kõik korras. Võib olla on tegu sotsiaalse ettevõtlusega – kas teie tegevus on seotud mõne sotsiaalse probleemi lahendamisega ühiskonnas. Sotsiaalse ettevõtluse kohta saab rohkem lugeda Sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku kodulehelt.
Seadus ütleb, et kui üle poole ühingu tegevusest muutub äriliseks, siis võib nõuda selle ühingu tegevuse lõpetamist. See on üksik seaduse punkt, millel on väga palju tõlgendamisvõimalusi. Üks on see, et käesolev punkt räägib tegevusest, mis pole otseselt seotud ühingu eesmärkidega. Seega peaks teie ühingus kõik korras olema.
Kui aga tegu on üksnes üsna kaudselt seotud äritegevusega, siis võib kaaluda ka võimalust asutada ühingu poolt OÜ, kelle alla võiks kasumliku ettevõtmise viia. See on üha enam leviv praktika. Siis on mittetulundusühing äriettevõtte omanik, kellelt saadud tulu kasutatakse ühingu eesmärkide täitmiseks.