VAATA KA:
Arengukava on organisatsiooni kokkulepe selle kohta, kuhu liigutakse ja kuidas sinna jõutakse. See ei sünni ühe inimese kirjutatud tekstina, vaid läbimõeldud ja kaasavas protsessis.
Alljärgnev juhis aitab sul samm-sammult läbi mõelda protsessi, mille tulemusena valmib arengukava dokument (vaata näidist.
Kuigi arengukava koostamise võib tellida väljast, peab sisuline arutelu ja otsustamine toimuma organisatsiooni sees. Oluline on kaasata võimalikult laialt liikmeid (küla puhul elanikke), sest arengukava on ühine kokkulepe. Ka partnerite ja naaberorganisatsioonide vaade võib olla oluline maine, koostöö ja arenguvajaduste mõistmisel.
Soovitatav on moodustada arengukava töögrupp, kes vastutab protsessi ettevalmistamise ja kava kokkukirjutamise eest. Hea, kui töögrupis on vähemalt üks inimene, kellel on varasem kogemus arenguprotsessis osalemisel.
Kaasata võiks:
- organisatsiooni liikmed ja juhtorganid;
- partnerid ja sidusorganisatsioonid;
- vajadusel ka sarnases valdkonnas tegutsevad ühendused;
- püsitoetajad ja annetajad;
- kohaliku omavalitsuse esindajad;
- kogukonna- ja arvamusliidrid;
- külaseltsi puhul võimalikult laialt külaelanikud (sh suveelanikud).
Enne koosolekuid tasub koostada nimekiri inimestest ja organisatsioonidest, keda võiks kaasata. Kasuta selleks näiteks huvigruppide kaardistamise tööriista. Avatus tugevdab organisatsiooni usaldusväärsust ja positsiooni kogukonnas. Kui aruteludes osalevad ka kriitilisemad või aktiivsemad arvamusliidrid, leppige eelnevalt kokku arutelureeglid (vt “Ressursipõhise kogukonna arendamise juhendmaterjal”, lk 43) ja vajadusel kasutage moderaatorit.
Arengukava koostamise etapid
1. Leppige kokku eesmärk ja vastutus.
Miks arengukava koostatakse või uuendatakse? Millise perioodi kohta (nt 3–5 aastat)?
Leppige kokku:
- kes vastutab protsessi eest (nt töögrupp või juhatus);
- milline on ajakava;
- kuidas liikmeid ja partnereid kaasatakse.
2. Kaardistage hetkeolukord.
Kus me praegu oleme? Mis töötab hästi? Mis vajab muutmist?
Kaardistage:
- peamised tugevused ja kitsaskohad;
- liikmete ja partnerite ootused;
- olemasolevad ressursid (inimesed, raha, võrgustikud).
Abiks võivad olla arutelud, küsitlused või SWOT-analüüs. Oluline on jõuda ühise arusaamani olukorrast.
3. Sõnastage visioon ja eesmärgid.
Kus tahame olla planeerimisperioodi lõpus?
Leppige kokku:
- lühike ja selge visioon;
- 3–5 peamist eesmärki, mis väljendavad soovitud muutust.
Eesmärgid peaksid kirjeldama tulemust (nt „paranenud koostöö kogukonnas“), mitte ainult tegevust (nt „korraldada üritusi“).
4. Seadke mõõdikud ja prioriteedid.
Kuidas teame, et liigume õiges suunas?
Iga eesmärgi juurde määrake 1–2 mõõdikut. Need võivad olla:
- arvulised (liikmete arv, osalejate arv, rahastuse maht);
- hinnangulised (rahulolu, nähtavuse kasv, koostöö kvaliteet).
Seejärel otsustage, millised tegevused on esmatähtsad. Kõike ei pea ega saa korraga teha. Otsuse tegemisel võib abiks olla Eisenhoweri prioriteetide maatriks.
5. Koostage tegevuskava.
Eesmärgid tuleb siduda konkreetsete tegevustega.
Kirjutage tegevuskavasse:
- mida tehakse;
- kes vastutab;
- mis ajaks;
- milliseid ressursse on vaja.
Keskenduge uutele algatustele või olulistele muudatustele, mitte tavapärasele rutiinile. Tegevuskava peaks olema praktiline töövahend, mida kasutatakse igapäevases juhtimises.
6. Leppige kokku ülevaatamise kord.
Arengukava ei ole ühekordne dokument.
Leppige kokku:
- kui tihti arengukava üle vaadatakse (nt kord aastas);
- kes jälgib edenemist;
- kuidas hinnatakse eesmärkide täitmist;
- kuidas tehakse vajadusel muudatusi.
Hea praktika on siduda arengukava ülevaatamine iga-aastase tegevus- ja eelarveplaneerimisega. Arutelus tasub küsida:
- Mis on tehtud ja mis mitte? Miks?
- Kas eesmärgid on endiselt asjakohased?
Arengukava maht ja põhjalikkus sõltuvad organisatsiooni suurusest ja vajadustest – kõik peatükid ei pea olema võrdselt mahukad.
Täpsemaid juhiseid arendusprotsesside läbiviimiseks leiab “Organisatsiooni arendamise käsiraamatust”.
Korduma kippuvad küsimused sellel teemal
Millised on nõuded arengukavale?
Hea arengukava on:
- konkreetne, kokkuvõtlik ja selge
- tegevustele suunatud, mitte üldsõnaline
- kirjeldab hetkeolukorda (status quo)
- sõnastab peamised probleemid ja arenguvajadused
- näitab, millist muutust ja kasu soovitakse saavutada
- kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles
Arengukava ei pea olema pikk dokument. Olulisem on, et see oleks arusaadav ja kasutatav.
Kuidas koostada küla arengukava, mis on selleks vaja teha?
Küla arengukava on omaalgatuslik ja vabatahtlik, samas mitmetahuline ja aeganõudev protsess. Selleks, et arengukava koostama hakata, peaks kokku kutsuma küla üldkoosoleku. Koosolekul tuleks tutvustada, milleks arengukava vaja on, kuidas seda tehakse ja milline on igaühe roll arengukava koostamisel. Mida rohkem inimesi on kaasatud arengukava koostamisele, seda täiuslikum see tuleb. Arengukava on aluseks külaseltsi tegemistele, arengukava tuleks ka iga-aastaselt üle vaadata ja täiendada.
Peamised punktid, mis võiksid olla küla arengukavas kajastatud on: küla asukoht, loodus, ajalugu, teedevõrk ja infrastruktuur, elanikud, sotsiaal- ja majandusolud, küla arengutegurid, tulevikupilt, peamised tegevusvaldkonnad, järgmiste aastate tegevuskava, arengukava täitmise jälgimine ja muutmine.
